Tankler, Meeli. Kadunud lambad ja kadunud saapad : lapsed avastavad Piiblit
Kaarel, Leeni, Riho ja teised mängivad omi mänge, mõtlevad omi mõtteid ja jutustavad põnevaid lugusid. Mõnikord tekib neil ootamatuid küsimusi, aga nad leiavad ka üllatavaid vastuseid, mis on seotud päris igapäevaste tegemistega. Saame muuhulgas teada, miks tasub jõuluajal ka igavad kingipakid kindlasti lahti teha, kuidas kukepilt seina peal aitab asju ausalt südame pealt ära rääkida, millist nõu vanaisal kuuri ehitamiseks vaja läheks ja kas käsi saab ka seestpoolt puhtaks pesta.
1.-3. klass 20.01.2023
Hobune Hera on varsast saati unistanud tiibadest, kuid tema perekond suhtub tema unistusse samamoodi, nagu suhtuks tiibadega hobusesse igaüks, kel pole vähimatki kujutlusvõimet – see ei saa ju võimalik olla, milleks hobusel tiibu vaja, hobusel on oma koduniit ja seal on tal kõik olemas. Hera hinges on aga rahutus – ja tema parim sõber jänes Julius on varmalt nõus selle leevendamiseks kaasa mõtlema. Koos hangitakse infot ja viiakse täiskuuvalgel läbi järjest pöörasemaid rituaale, aga ikka ei miskit. Ühel päeval aga laskub kahe sõbra kõrvale tiivuline valge hobune, kes on hämmastunud, et Hera ja tema vanemad – õigemini peaaegu terve nende suguvõsa – pole veel oma tiibadele järele läinud. Hera on üllatusest hingetu – kuidas, kas tal tõesti on õigus saada tiivad? 
“Imeliku ilma” järg “Ajarännak!” on Soomes nomineeritud noorsoo-Finlandia auhinnale. See tähendab, et juba sel aastal on raamat 6 parima lasteraamatu hulgas.
Kui seitsmeaastane Sten-Erik koos ema-isaga paneelmajast väikesesse puumajja kolib, saab ta sõbraks kuueaastase Mariaga, keda kasvatab vaid vanaisa. Lapsed saavad vaatamata vanemate vastasseisule sõpradeks ja leiavad koos mängides põneva pööningu, kirstu vanaaegsete asjadega, jõe äärde maha jäetud koerakutsika ja lahenduse ka paljudele täiskasvanute jaoks lahendamata küsimustele.
Laste reisiraamatute sarja „Maailm lastele“ teises raamatus seikleb vahva sõpruskond Lapimaal. Muna, Hologramm ja Roosa Õhupall sõidavad põhjapõtradega läbi talvise tundra, ööbivad kojas ja iglus, käivad suusatamas, kalal ja saunas. Nad tutvuvad kümne kollikoeraga ja kihutavad haskirakendiga. Teel kohtutakse šamaaniga, mängitakse nõiatrummi ning meisterdatakse koos jõuluvanaga lastele kingitusi.
Peeter Pikk-kõrv armastab oma kodumetsa, mis muutub aastaringi koos kevadvihmade, suvepäikese, sügistuulte ja talvise lumega. 
Väike Orav pole sügisest saadik oma puu otsast alla roninud. Tal on vaja eesootavaks talveks tammetõrusid koguda, aga mured ei lase tal oma õdusast pesast lahkuda.
Miks valis nukk oma uueks koduks just Tuuleviisi metsa, seda ei saanudki keegi kunagi teada. Uues elukohas sõbrunes ta jänes Joonatani ja karu Sebastianiga. Metsas elas palju väikesi lahkeid loomi ja linde. Koos rajati liuväli, korraldatati lauluvõistlus ja peeti maha paatide võidusõit. Ka tavaline marjulkäik ning seenekorjamine kujunesid seikluseks. Lood jutustavad muuhulgas ka sellest, et sama tähtis kui sõpru leida, on oskus sõber olla.
Lugulaul sellest, kuidas lapsed väsisid käskudest ja keeldudest lõplikult ära ja kuidas nad ühel ilusal päeval lihtsalt jalga lasksid.
Kes tõmbab sisalikul saba küljest ära, aga pärast jookseb teda otsides ringi, püüdes seda tagasi anda? Kes jagab kunstivärki, aga kardab hambaproteese? Kassipoeg muidugi.