7.-9. klass

2025. aasta juunis toimus Narva Eesti Gümnaasiumis valikkursus „Narva kolelood“. Kursuse eesmärk oli innustada Narva noori kirjutama eestikeelseid fantaasialugusid ning katsetama julgelt ulme eri vorme. Kursuse avas kohtumine ajaloolasest linnapea Katri Raigiga, kes jutustas osalejatele Narvaga seotud müüte ja legende.

Noorte lood sündisid loominguliste arutelude ja hoogkirjutamise käigus. Žanrivalik on mitmekesine ja kirev. Kogumikust leiab kummitusmaja loo, eksirännakuid paralleelmaailmades, kokkupõrkeid zombidega, tulevikuühiskonna nägemuse ning seiklusi muinasjutulistes fantaasiamaailmades. Et olla loomepiinades noortega solidaarne, kirjutas ka kursuse juhendaja koletiseloo „Kalasööt“. Inspiratsiooni andis Katri Raigi jutustatud lugu ühest Narva mehest, kes kasutas oma naise surnukeha silmupüügil söödana.

19-aastane Pihla on maha jäetud. Kui endine poiss-sõber viib nende ühisest kodust minema isegi diivani, tunneb Pihla end tühisemana kui kunagi varem. Ka õpingud on jäänud toppama ja erinevalt jalgpallihullust eksist pole Pihlal olnud kunagi millegi vastus suurt kirge ega erilisi andeid. Juhuslikult meenub talle teooria, mille järgi kõik maailma inimesed on üksteisest vaid kuue käepigistuse kaugusel. Südamevalust innustust saanud Pihla otsustab selle teooria proovile panna ja võtta sihiks oma ekskallima suurima iidoli – jalgpallitähe Jude Bellinghami. Kui ta jõuaks temani ja saaks temaga kätt suruda, siis tõestaks ta endale ja kõigile teistele, et ta on julge ja spontaanselt tegutsev inimene. „Kuue käepigistuse kaugusel“ on soe, poeetilises vormis jutustatud ja kergelt loetav reisikiri, mis on täis ootamatuid kohtumisi ja eneseavastust.

Noorteromaan käsitleb tundlikke teemasid, nagu enesevigastamine, perevägivald ning noorte omavahelised suhted keerulistes olukordades. Peategelane on 18-aastane Triin, kes elab vaimselt ja füüsiliselt vägivaldses kodukeskkonnas koos oma ema Kristinaga. Süvenev üksindus ja väärkohtlemine viivad Triinu enesevigastamiseni. Ootamatult avaneb tal võimalus osaleda peol, kus ta kohtub Martiniga – noormehega, kes kannab endas sarnaseid kogemusi. Vastastikune usaldus ja toetus aitavad neil leida tee isikliku vabaduse ja sisemise rahuni. Marileen Laagus on Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane. Tema jutustus „Võta mind kaasa“ valmis 11. klassi lõputööna. Raamat on mõeldud eelkõige põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumi õpilastele, aga ka nende vanematele ja õpetajatele.

Armas ja mõnus lugemine eneseotsingutest ja armastuse leidmisest seal, kus sa seda kõige vähem oskad oodata.

Kolme vanema venna kõrval kasvanud Charlotte Reynolds – hüüdnimega Charlie – on end korvpalliväljakul otsuseid langetades alati mugavamalt tundnud kui vastassooga flirtides. Kui tema politseinikust isa nõuab, et tütar leiaks suveks töökoha ja maksaks ära järjekordse kiiruseületamise trahvi, on Charlie üllatunud, kui avastab end töötamas šikis butiigis ja kohtamas käimas poisiga, kes pole teda kunagi pick-up-mängus säramas näinud.

Charlie leiab hilisõhtuse varjupaiga tagaõues. Seljakuti vastu neid eraldavat tara istudes saab Charlie rääkida oma probleemidest naabrile

Eepiline fantaasiaromaan tulvil lootust, südamevalu ja armastuse enneolematut jõudu.

Kaks rivaali. Kaks lugu. Kaks südant. Üks saatus.

Kui kaks rivaalist ajakirjanikku leiavad maagilise ühenduse kaudu armastuse, sõltub nende saatus sellest, kas nad on valmis seisma silmitsi põrgulike katsumustega … üheskoos.

Pärast sajandeid kestnud und sõdivad jumalad taas …

Kaheksateistaastane Iris unistab sellest, et tema kirjutised muudavad kord maailma. Tal on õnnestunud saada mainekas töökoht ajalehes

Kui kodus valitsevad tüli, häbi ja tühjad pudelid, õpib laps kiiresti teesklema, et kõik on korras.

Joobe soundtrack on valusalt aus ja emotsionaalselt mõjuv noorteromaan 8. klassi poisist Rihost, kes püüab koolis jätta muljet täiesti tavalisest noorest. Tegelikult on tema kodune elu lagunenud: mõlemad vanemad on töötud, alkoholism süveneb ning kodus napib isegi süüa.

Ellujäämiseks kogub Riho salaja pudeleid ja purke ning müüb kaltsukatest leitud asju edasi. Ta varjab oma olukorda isegi parima sõbra Toni eest. Kõik muutub päeval, mil klassivend Niko näeb teda pudeleid korjamas ja pakub võimalust teenida „lihtsamat raha“. See viib Riho sisemise murdumiseni ning sunnib teda valima: kas jätkata üksi

Mõistatus mõistatuse otsa.

Saladus saladuse otsa.
Võitja saab kõik.

Avery Kylie Grambs peab veel mõned nädalad Hawthorne House’is vastu pidama, et pärida miljardeid. Paparatsod jälitavad teda igal sammul. Rahaline pinge kasvab. Oht on igapäevane reaalsus. Ja ainus, mis Averyt sellest kõigest läbi aitab, on Hawthorne’i-vendade olemasolu. Tema elu on nende omaga põimunud. Ta teab nende saladusi ja nemad tunnevad teda.

Kui keegi tuleks tänapäeval lagedale jutuga, et metsas elavad haldjad ja järvesügavuses sulistab mingit laadi vetevana, naerdaks ta päris kindlasti välja. Ometi on olnud ajaloos pikki ajajärke, kus üleloomulike nähtuste olemasolus sugugi ei kaheldud. Need moodustasid nähtamatu, salapärase, ent eksisteeriva osa maailmapildist.

Usk varjatusse ei ole kuhugi kadunud. Müütiliste tegelaste asemel on nüüd paljude mõttemaailmas koha sisse võtnud vandenõuteooriad. Osa neist on lihtsasti ümber lükatavad kui täiesti ebausutavad, ent need võivad teha ikkagi palju kahju. Halb on see, kui need tõmbavad tähelepanu tegelikelt, reaalsetelt probleemidelt.

13-aastane peategelane otsib oma küsimustele vastuseid ja väljapääsu probleemide nõiaringist. Raamat räägib oma elutee valimisest, perekonnast, ustavusest ja armastusest. Sellest, et unistused võivad ja peavad täituma, seda peab lihtsalt väga, väga soovima.