1.-3. klass

Õpetlik lugu poisist nimega Juss, kes kohe üldse ei tahtnud hambaid pesta ja kelle suus elasid kaks mehikest – Sööbik ja Pisik. See on lugu sellest, mida need mehikesed suus tegid ja miks lapsed peavad kindlasti hambaid pesema ja hambaarsti külastama.

Leiutajatekülas juhtub kogu aeg midagi. Lepatriinud ehitavad Lotte pähe onni. Jänes Otto puust kõrvad puhkevad ootamatult õide. Kärbes Juhan lendab tühjast kurgitünnist ehitatud raketiga Kuu tagumisele küljele, et seal šokolaadijões supelda. Leiutajatekülla saabuvad kauged külalised, Austraalia raudpart Pauliine ja Sansibari nahkvutt Fredy. Külarahva jaoks ei ole selles kõiges midagi iseäralikku. See on Leiutajateküla igapäevane elu.

Peeter on kaugelt planeedilt pärit ülitark ajukiip, kes on maskeerunud poisiks, et Maa eluga tutvust teha. Suurte seikluste tulemusena sõbruneb ta seitsmeaastase Markusega, kelle isa ja ema Peetri enda juurde elama võtavad ning koos Markusega kooli saadavad.

Kui tavalised lapsed peavad kasvamiseks ja energia saamiseks toitu sööma ja tarkuse kogumiseks õppima, siis Peeter ammutab energiat kosmosest. Uued teadmised aga laeb ta oma ajju otse internetist ja neid on kaugelt rohkem, kui seitsmeaastasele poisile kohane.

Peeter püüab oma päritolu ja supervõimeid varjata, kuid alati see ei õnnestu.

Talv
Sassikute elukoht, Vesiroositiik, on täis lund. Ühel päeval leitakse Vesiroositiigilt suured jalajäljed. Kunagi ammu olid sassikud ja hiiglased sõbralikult koos elanud, kuid inimene oli hiiglased minema ajanud ja väikesed sassikud olid jäänud tiigi äärde elama, sest inimene ei olnud neid lihtsalt märganud. Kuid miks olid hiiglased nüüd, aastaid hiljem, tagasi tulnud ja pannud sassikud hirmu tundma?

Kevad
Lumi on sulanud. Järsku kostab kuskilt nuttu ja sassikud leiavad pisikese haldja Lilia nutmas. Haldjake ei saa enam heiluda, see tähendab lennata. Midagi on juhtunud.

Esimene osa kirjeldas Argentinast Nõmmele kolinud poisi kohanemisraskusi. Sarja teine osa räägib sellest, kui tähtis on viisakas ja lugupidav käitumine spordis.
Lugu algab jalkamänguga, kus vastasmeeskonna treener ütleb oma mängijale halvasti. Armando võistkonna poisid kuulevad seda ja arvavad, et see on naljakas. Nad hakkavad ka ise kasutama sõnu, mis vales kohas öelduna ei ole mitte mingil juhul viisakad ega hea käitumise kohased. See ei meeldi poiste treenerile. Armando isa ja treener Timo nuputavad koos, kuidas poistele kombeid õpetada. Ühel hommikul sõidabki Armando jalkatiim linnast välja treeningmängule, kus neid ootab suur üllatus.

Saabunud on kevad, aga Lumi aevastab. Muudkui aevastab ühtejutti. On tal külmetus või hoopis allergia? Küllap allergia, arvab ema. Millest allergia tekib ja kuidas meie organismi mõjutab? Mis on kõige tavalisemad allergeenid ehk ained, mis ülitundlikkust põhjustavad? Õietolm ja maasikad, keemiliste ainetega kirevaks värvitud kommid, koera- ja kassikarvad, tolmuhaldjad … Allergeene on palju, kuid õnneks leidub allergia vastu rohtu ja peagi saab Lumi jälle lasteaeda minna.

Aga kevadel juhtub muudki – ja mõndagi sellest on seotud hormoonidega, mis nii inimeste kui ka loomade-lindude kehas üsna olulist rolli mängivad.

Elvestadis tegutsevad salapärased vargad. Kadunud on muu hulgas pagar Monseni pärmivaru, uue ujuvkai tünnid ja pargist kadakad. Keegi ei suuda varguste vahel seost leida ning varastatud asjade nimekiri aina pikeneb.

Detektiivibüroo nr 2 võtab asja lahendada. Koos jäljekoer Ottoga asuvad Tiril ja Oliver süüdlasi taga ajama.
Vahel on number kaks olla enam kui küll.

See on sarja „Detektiivibüroo nr 2“ esimene raamat – nutikas, kaasahaarav ja põnevust täis! Sari on mõeldud lastele vanuses 6-10.

Ella ja ta sõprade kooliaasta on alanud tempokalt. Nad osalevad televisiooni talendivõistlusel ja ees ootab muudki ägedat.

„Kas te ikka mäletate, et järgmisel nädalal on sügisvaheaeg,“ tuletas direktor tunni lõpus meelde. „Meie Patega läheme jäähokiturniirile.“

„Jess,“ ütles Pate.
„Meie läheme vanaema juurde,“ ütles Tiina.
„Meie läheme Pariisi,“ teatas Tuukka.
„Mina lähen skaudilaagrisse,“ rääkis Hanna.
„Mina ei taha kusagile minna, aga ma lähen ikkagi veeparki,“ torises Pukari.
„Meie läheme ema-ja-Batmani-laagrisse,“ rõõmustas Samppa.

Kes poleks kuulnud Sherlock Holmesist? Õilsa ja õiglase detektiivi tegelaskuju on kõigile tuttav. Tema uskumatu deduktsioon, intuitsioon ja õilsus on legendaarsed, aga lood ja jutustused Sherlock Holmesist on saanud klassikaks kogu maailmas.

Eradetektiivi ja tema ustava abilise dr Watsoni keerulised juurdlused intrigeerivad juba esimestest ridadest, haaravad sündmuste keerisesse ja üllatavad näiliselt võimatuna tunduvate loogiliste järeldustega.

Ja raamat „Meisterdetektiiv Sherlock Holmes. Kummituskoer udusel nõmmel” ei ole erandiks. Raamatu lehekülgedel rulluvad sündmused räägivad hobibotaaniku kadumisest. Dr Watson saadetakse kuriteopaigale.

19. sajandi lõpp.
Ühelt poolt teadus, teiselt poolt võlukunst.
Ühel pool Lumière’ide kinematograaf. Teisel pool Rousby animatograaf.
Siin kuninglik perekond, seal ohtlikud pantvangivõtjad.
Kino saabub linna ja teeb seda ümbritsetuna intriigidest, seiklustest ja salaseltsidest.
Ja selle kõige keskel… tugev ja otsusekindel kangelane? Vapper ja võitmatu uurija?
Ei, selle kõige keskel… on Elio.