1.-3. klass

Kaugel meres asus saar. Saarel oli majakas, mis ei töötanud. Neeme peal elas üksik kalur. Sellele saarele tõigi Muumipapa elama oma pere.
Muumipapa oli unistanud seiklusest. Aga saar oli väga erinev nende kodusest Muumiorust. See oli üksildane ja metsik. Tundus, et see muudab peagi neid kõiki, peale väikese My. Kõige raskem oli läbi saada merega. Selleks oli vaja suurt tormi, päästeaktsiooni ja tuletornis tule süütamist. Merel võis olla lihtsalt natuke või ka hirmus halb iseloom, aga ta oli igatahes hea vastane.

Läbi Elvestadi kesklinna kihutav liiklushuligaan niidab Nora Bratlandi äärepealt jalust. Tiril ja Oliver on šokeeritud ja võtavad oma südameasjaks kiiruseületaja enne päikeseloojangut tabada. Üsna pea taipavad nad aga, et lugu on palju tõsisem. Selgub, et autopõgenikud on röövinud Elvestadi Hoiupanka! Kas hoolikas ja asjatundlik uurimine võiks viia Tirili ja Oliveri pangaröövlite jälgedele?

KURITEO LAHENDAMINE REKORDAJAGA

• Üks hindamatu väärtusega maal
• Salapärane kiri
• Nii haisev juust, et tapab

Detektiiv Kaval Rebane jälitab ühte varastatud maali Pariisi galeriidest kuni Moskva paleedeni. Kuid Dimitri Paksupepumõmmovitš teeb kõike, mida saab, et Kavalat eksitada. Paistab, et selles maalis peitub rohkem kui palja silmaga näha. Kaval Rebane uurib asja.

Niikaua kui inimesed mäletavad, on headus ja kurjus alati olemas olnud. Nad lihtsalt on. Nagu on must ja valge, nagu on sõbrad ja vaenlased, nagu on soe ja külm. Kust headus ja kurjus tulevad, seda ei tea täpselt keegi. Arvatakse, et sündides on kõik lapsed head. Ja et kurjus tuleb mõnede sisse alles ajapikku läbi hirmude. Kust tulevad unenägudesse hirmud?
Teatakse rääkida, et kusagil Unedemaal on kaks riiki – Ilusate Unede Kuningriik ja Koledate Unede Kuningriik. Ilusate Unede Kuningriigis elavad head une-mehikesed unilased, kelle kuningaks on Tema Majesteet Headus. Koledate Unede Kuningriigis aga elavad koledad hirmud ehk hirmikud ja nende valitsejaks on Tema Koledus Kurjus ise.

Miks saabub kiriku kõrvale väljakaevamispaika ootamatu öine külaline? Kadunud pole justkui midagi, aga jalajälgi on küllaga. Kas need on sissetungijate jäljed? On neid, kellele arheoloogilised väljakaevamised ei meeldi, kui on ka neid, kes on nendest vägagi huvitatud. Lasse ja Maia taipavad, et peavad saladuse päevavalgele toomiseks kaevuma päris sügavale!

See on haarav seiklusjutt väikesest poisist Jakobist, kes satub ootamatult Riia kõige salapärasemasse rajooni – Maskačkasse. Seal tutvub ta oma sugulastega: tõelise meremehe Kotka ja täiesti väljakannatamatu tüdruku Mimmiga ning saab sõbraks Maskačka Bossi endaga – rääkiva koeraga. Sellest hetkest muutub kõik, sest just Jakob saab aidata kohalikel võidelda Võimatu Ahnepäitsuga, kes kavatseb teha nende rahulikust rohelisest kodukandist kõrghoonete metsa.

Raamat on võitnud Läti kirjandusauhindade jagamisel parima lasteraamatu tiitli.

MÄGRA MAJA

Mägral oli maja

nii nagu vaja,
see temalt võttis

kogu tema aja:
juba tehti treppi,

Siin raamatus on lugusid NummiPeal elavatest inimestest, kellest on varem juttu olnud “Väikeses veidras linnas”.

Veel leiab siit ka peotäie limerikke. Limerik on väike jabur luuletus, millele sobibki väga hästi nimeks just limerik. Nimi on pärit Iirimaalt, kus sellised luuletused pandi esimest korda kirja linnas nimega Limerick.

Raamatu illustratsioonid on teinud Olga Pärn ja Märt Rudolf Pärn.

Kui tähti Asta küpsetatud mõnusast, mahlasest Napoleoni koogist üks tükk üle jääb, ei suuda Pärt kuidagi leida sõnu, et see endale küsida. Nii püüab ta olla hea poiss ja teisi rõõmustada lootuses, et need ise tema suurt soovi taipavad. Olukord muutub veelgi täbaramaks, kui koogikarp äkki laualt kaob… Nagu Pärdi-sarjas juba kombeks, ei jää aga poiss ka seekord oma murega üksi.

“Seisa siin, Pärt!” on viiest raamatust koosneva sarja neljas raamat. Pärdi-raamatud räägivad sellest, kuidas poiss täbarate olukordadega hakkama saab. Samast sarjast on seni ilmunud “Pärt ei oska saltot”, “Seisa siin, Pärt!” ning „Pärt ja ploomid”. Tulekul on veel “Pärt läheb uuele ringile”.