4.-6. klass

Tomusk, Ilmar. Tulnukate rünnak

TULNUKATE RÜNNAK piltMaad on tabanud tulnukate rünnak ning neli ajarändurit peavad leidma lahenduse, kuidas kaugest tähesüsteemist pärit vaenlased kahjutuks teha veel enne, kui nad üldse Maale jõuavad. Esimest korda elus sooritavad nad kolmekümne üheksa valgusaasta pikkuse kvanthüppe, kuid samal ajal tuleb neil ka ajas mitukümmend tuhat aastat tagasi liikuda. Koos agressiivsete tulnukate hävitamisega õnnestub rändajatel päästa ka kauge planeedi tsivilisatsioon, mis on Maa omaga hämmastavalt sarnane. Kui rändajad saabuvad tagasi koduplaneedile, ootab neid murelik õpetaja Leho Anderson, kellel on Eesti tuleviku kohta väga halbu uudiseid. Pikemalt mõtlemata võetakse ette uus reis, et päästa Eesti ja terve planeet globaalsest kliimasoojenemisest. Kõik aga ei suju nii lihtsalt kui loodetud, sest ka kogenud ajaränduritel on raske vahet teha, kus lõpeb oma ja algab võõras maailm.

Defoe, Daniel. Robinson Crusoe

ROBINSON CRUSOE piltRobinson Crusoe jääb laevaõnnetuses ainsana ellu ning satub üksikule saarele. Kakskümmend neli aastat ei näe ta ühtki inimolevust, kuni ühel päeval toob saatus tema saarele Reede, kellest saab Robinsoni ustav kaaslane.

“Robinson Crusoe” ilmus 1719 ja pani aluse ühele tänapäeva müütidest – inimese võimesse tulla toime iseenda ja loodusega, oskusesse säilitada kaine mõistus ja optimistlik meel ka rasketes olukordades.

Koidula, Lydia. Luule

KOIDULA LUULE piltSeda luuleraamatut kokku pannes imestasime, kuidas küll saab olla nii, et Koidula luule on täna niisama värske ja noor, nagu ta oli omas ajas. Aga kas või luuletus „Sind surmani”, mis kõigile on tuttav laulupidude repertuaarist, just seda kinnitab.

Mu Eestimaa, oh looda:
Ka ajad muutuvad!
Meil tulevased tunnid
Veel toovad kinnitust!
Käi kindlalt! Pää kõrgess’!
Aeg annab arutust!

Zinck, Valija. Penelop ja tulipunane ime

PENELOP JA TULIPUNANE IME piltNiikaua kui Penelop end mäletab, on ta juuksed olnud hallid nagu vanaemalgi. Sellega on ta ammu harjunud. Nagu ka sellega, et ta teab juba ette, mida ema talle järgmisel hetkel ütleb. Ja sellega, et tema sünnipäeval sajab alati vihma, aga kummalisel kombel ei tee see vihm märjaks.

Ühel hommikul peeglisse vaadates aga näeb Penelop, et ta juuksed on äkki leekivpunased. Tüdruk tajub endas senitundmatut jõudu. Ta ei saa aru, mis temaga toimub, kuid punased juuksed tunduvad seiklusi nagu nõiaväel ligi tõmbavat …

Schmidt, Annie M. G. Lendav lift

LENDAV LIFT piltAnnie M. G. Schmidti uus põnev raamat seiklushuvilistele lastele!

Aabel töötab uues suures Knotsi kaubamajas liftipoisina. Ta teab, et kõige ülemist, salapärast rohelist nuppu ei tohi ta mingil juhul vajutada. Kuid uudishimulik nagu ta on, teeb ta seda juba esimesel tööpäeval. Enne kui Aabel ja tema kolm reisikaaslast arugi saavad, lendab lift hoonest välja ja tõuseb noolekiirusel kõrgusse. Algul ehmatavad kõik koledasti, kuid siis mõistavad, et lendav lift on suurepärane! Hullumeelsel reisil, mis viib neid New Yorki, Lõuna-Ameerikasse ja lõpuks Uus-Meremaale, kogevad nad uskumatuid seiklusi.

Arnek, Pille. Elli kirjad

ELLI KIRJAD piltEllil ja Noral on kombeks kasutada maha jäetud talu postkasti, et üksteisele kirju kirjutada. Sügisvaheajal kolib Nora aga ära. Elli viimane kiri jääb tal saamata. See vedeleb postkastis mitu nädalat. Koolist tulles Elli mõnikord piilub postkasti, aga sinna vaatamine teeb ta kurvaks. Ta igatseb Norat.

Ühel päeval on kiri kadunud. Elli ei oska sellest midagi arvata. Aga kui ta mõne aja pärast vanast harjumusest postkasti kiikab, on seal uus kiri. Käekiri on võõras. Selles tänatakse Ellit heade soovide eest. Aeg olevat raske ja iga selline kiri toob vaheldust ja pisut rõõmu. Kirjutajaks on Henn.

Elli kuuleb sellist nime esimest korda. Ta uurib kirja ümbrist, kiri on posti pandud eile… või ei… oot… kuupäev on küll eilne, kuid aastaarv on 1918. Täpselt sada aastat tagasi. Selgub, et Henn elab Narvas.

Erlandsson, Karin. Pärlipüüdja : legend Silmaterast

PÄRLIPÜÜDJA. LEGEND SILMATERAST piltAinult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Paljud on silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse.

Miranda on parim pärlipüüdja ja ta teab, et müütiline silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, võib olla ühel päeval tema oma. Aga kuidas otsida kõikide poolt ihaldatud pärlit, kui reisikaaslaseks tuleb tüütu sirts, pidevalt vadistav tüdrukutirts, kes ei oska sukelduda ilma liiva üles keerutamata?

Applegate, Katherine. Soovipuu

SOOVIPUU pilt„Puud ei oska nalja visata, aga kahtlemata oskavad nad lugusid jutustada …”

Selle tammepuu nimi on Punane ja tal on palju aastaringe. Ta on piirkonna soovipuu: inimesed kirjutavad oma soovid riideribadele ja seovad need Punase okste külge. Ühes varesest sõbra Bongo ja teiste loomadega, kes Punase õõnsustes elutsevad, peab soovipuu naabruskonna üle vahti. Võiks arvata, et Punane on näinud kõike. Aga ühel päeval kolib piirkonda uus perekond. Sugugi mitte kõik ei ole nende vastu külalislahked ja Punase roll soovipuuna muutub olulisemaks kui kunagi varem.

Sommer-Bodenburg, Angela. Väike vampiir sõidab ära

VÄIKE VAMPIIR SÕIDAB ÄRA piltPuhkus talus? Anton ei ole vanemate puhkuseplaanidest just vaimustuses. Et mitte igavuse kätte ära surra, räägib ta väikesele vampiirile augu pähe, et see kaasa tuleks. Aitas ju Anton ükskord ka väikese vampiiri täbarast olukorrast välja. Aga vampiiriga reisima minek toob kaasa omajagu raskusi. Sest harilikult vampiirid ju rongiga ei sõida …

„Väike vampiir sõidab ära” on sarja kolmas raamat. Varem on ilmunud „Väike vampiir” ja „Väike vampiir kolib”.

Maasik, Jana. Hopspelleri amulett. I, Kõrvetav puudutus

HOPSPELLERI AMULETT I. KÕRVETAV PUUDUTUS piltMillalgi 20. sajandi alguses ühes Eesti või Liivimaa Hopspelleri nimelises mõisas hakkab kolmele mõisa ümber mängivale lapsele, mõisnikupere võsudele Pipale ja Egonile ning aednikupoiss Mattisele tunduma, et mõisa esinema tulnud tsirkusetrupiga ei ole kõik päris korras. Kui siis pärast komejantide lahkumist avastataksegi, et maja on kalliskividest ja hõbenõudest tühjaks tehtud, otsustavad lapsed kuritöö paljastada. Algav tagaajamine osutub mõistagi märksa ohtlikumaks kui algul arvatud.