1.-3. klass

Ida ja Oskar on õde-venda ning elavad päris tavalises majas, kus kõik on üsna pilla-palla. Nad käivad jõesafaril, tulistavad tähti ja unistavad isiklikust batuudist. Üks vampiir läheb kõrvitsapühal kaotsi, jõuluvana ilmub välja valel ajal ja imeline tassikoogimüük lõpeb värvika avariiga.

Nende sündmuste keerises mõtiskleb Ida paljude asjade üle. Mismoodi küll läheb, kui Oskar hakkab koolis käima? Ja miks on mängumaja mändide all äkitselt nii väikeseks ja imelikuks muutunud? Kes on üldse välja mõelnud, et inimesed peavad surema? Ja kuidas on õieti võimalik uues toas magama jääda?

Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.

Kristiina Kassi „Kasper ja viis tarka kassi” saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2004. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” III koha.

Türannosaurus Rex Vallebys?

Jah, see on tõsi – üks ringi reisiv dinosauruse luukere saabus linna. Kuid keegi paistab seda pahaks panevat, sest üks sauruseluu kaob salapärasel moel.

Kes luu ära võttis? Kas muuseumidirektor Barbro kaotab kogu oma raha? Miks kirikuõpetaja pahane on? LasseMaia detektiivibüroo peab sekkuma!

„Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.“
Selles raamatus on jutud „Kunksmoor“ ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ koos Edgar Valteri igihaljaste illustratsioonidega, millest osasid pole eesti lugeja näinud. Need tegi Valter kunagi Jaapani kirjastuse jaoks. On äratundmisrõõmu heas uues trükikvaliteedis kirjanduslassikast.

Karusõdalane süüdistab oma kindluse uputamises kõiki teisi: tammivahte, hirvsiga, rebast ja linde. Tema pahameel on nii suur, et ta lubab süüdlase mõõgaga pooleks raiuda. Ühel hetkel saab ta aga aru, et süüdi pole keegi muu kui ta ise.

Suvevaheaeg on läbi. Markus ja Peeter peavad jälle kooli minema. Poisid on nüüd Vaablase põhikooli teises klassis ja üllatusena hakkab Peetri vanaisa direktori palvel selles koolis muusikat ja matemaatikat õpetama. Ta ei tee seda kui Peetri vanaisa, vaid kui Võrumaalt pärit vanatädi Laine. Selle tarbeks valmistati kaugel planeedil ülitugev ränikiududest keha, mis on täpne koopia matsakast vanatädist, kelle poisid Peetri koduplaneedile meelitasid.

Õpetajaametit pidades satub vanatädi Lainena esinev Peetri vanaisa paljudesse sekeldustesse. Lõpuks tekib koolidirektoril kahtlus, et Peeter ja vanatädi Laine pole päris tavalised inimesed.

Kas keegi on kunagi kuulnud Rohelise Päikese Maast? Ei? Ei teadnud sellest ka kaks väikest unustatud nukku Malle ja Peedu, kes kolikambris istudes igatsesid vaid üht: olla taas mõne lapse mängukaaslasteks.

Ühel maagilisel täiskuuööl ärkavad nad ellu ja võtavad jalge alla unustamatu teekonna. Seiklusrikas rännak Rohelise Päikese Maale viib neid kokku konn-doktor Krookuse, ritsikas Timsi ning paljude teiste putukate-pisimutukate, haldjate ja loodusvaimudega. Ent suurim soov nukukeste südames on siiski taas koju oma Mari juurde jõuda…

Anne Vasko imeliste illustratsioonidega lasteraamat pakub lüürilisi õhtujutte loodusest ja loomadest.

Kui kõnnid maailmas aegamööda ja tasakesi, jääb sul aega ümbritsevat vaadelda ja selle üle järele mõelda. Just seda teebki väike karu Urra läbi metsa rännates. Nii saame meiegi teada, miks põder lagendiku serval seisab või tuuletallaja lendamise asemel hoopis kõnnib, kuidas öökullid suure puu otsas käratsevad, keda ootavad kaks halli varblast ning mida arvab maailmast Kuukedrik.

Väike samm ühe pisikese hiire jaoks võib olla aluseks ilmatult suurele hüppele lennunduses.

On tumedad ajad… kui sa juhtud olema hiir. Inimesed on leiutanud uue seadeldise – mehhaanilise hiirelõksu – ja see on põhjustanud kõigi näriliste põgenemise Ameerikasse, vabaduse maale. Kõigi lahkumise, peale ühe. Kassid valvavad aurulaevu ja Atlandi ookeani ületamine ei ole võimalik. Süngete olude keerises mõistab viimane järelejäänud hiireke, mida tal teha tuleb – õppida lendama!

Illustraator Torben Kuhlmanni leidlik ja toredate detailidega debüütraamat püüab nii suure kui ka väikese lugeja tähelepanu.

Kairi Loogi lastejuttude kogus “Kiludisko” pole ühtegi igavat tegelast, aga kord on majas: on kevad, suvi, sügis ja talv.

Üles astuvad toonekurg ja taliujujad, ärplev ämblik ja ennast kratsiv kuningas. Luukere teeb comeback’i ja haikalapoeg surfab, ringi sibavad kakud ja kärbsed. Tüdinud õpetaja proovib koolist jalga lasta, toimuvad kommiplahvatus ja külmalaine, kilud tantsivad Kaera-Jaani ja tehakse kingitus kõige maiamale.

Neist lugudest leiab äratundmisrõõmu ja igapäevaseid imesid, aga ka soovi muuta meie tänapäevane maailm hubasemaks, mõistlikumaks ja elamisväärsemaks paigaks. Üks on kindel – reeglitele vilistatakse sajaga!