1.-3. klass

„Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.“
Selles raamatus on jutud „Kunksmoor“ ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ koos Edgar Valteri igihaljaste illustratsioonidega, millest osasid pole eesti lugeja näinud. Need tegi Valter kunagi Jaapani kirjastuse jaoks. On äratundmisrõõmu heas uues trükikvaliteedis kirjanduslassikast.

Karusõdalane süüdistab oma kindluse uputamises kõiki teisi: tammivahte, hirvsiga, rebast ja linde. Tema pahameel on nii suur, et ta lubab süüdlase mõõgaga pooleks raiuda. Ühel hetkel saab ta aga aru, et süüdi pole keegi muu kui ta ise.

Suvevaheaeg on läbi. Markus ja Peeter peavad jälle kooli minema. Poisid on nüüd Vaablase põhikooli teises klassis ja üllatusena hakkab Peetri vanaisa direktori palvel selles koolis muusikat ja matemaatikat õpetama. Ta ei tee seda kui Peetri vanaisa, vaid kui Võrumaalt pärit vanatädi Laine. Selle tarbeks valmistati kaugel planeedil ülitugev ränikiududest keha, mis on täpne koopia matsakast vanatädist, kelle poisid Peetri koduplaneedile meelitasid.

Õpetajaametit pidades satub vanatädi Lainena esinev Peetri vanaisa paljudesse sekeldustesse. Lõpuks tekib koolidirektoril kahtlus, et Peeter ja vanatädi Laine pole päris tavalised inimesed.

Kas keegi on kunagi kuulnud Rohelise Päikese Maast? Ei? Ei teadnud sellest ka kaks väikest unustatud nukku Malle ja Peedu, kes kolikambris istudes igatsesid vaid üht: olla taas mõne lapse mängukaaslasteks.

Ühel maagilisel täiskuuööl ärkavad nad ellu ja võtavad jalge alla unustamatu teekonna. Seiklusrikas rännak Rohelise Päikese Maale viib neid kokku konn-doktor Krookuse, ritsikas Timsi ning paljude teiste putukate-pisimutukate, haldjate ja loodusvaimudega. Ent suurim soov nukukeste südames on siiski taas koju oma Mari juurde jõuda…

Anne Vasko imeliste illustratsioonidega lasteraamat pakub lüürilisi õhtujutte loodusest ja loomadest.

Kui kõnnid maailmas aegamööda ja tasakesi, jääb sul aega ümbritsevat vaadelda ja selle üle järele mõelda. Just seda teebki väike karu Urra läbi metsa rännates. Nii saame meiegi teada, miks põder lagendiku serval seisab või tuuletallaja lendamise asemel hoopis kõnnib, kuidas öökullid suure puu otsas käratsevad, keda ootavad kaks halli varblast ning mida arvab maailmast Kuukedrik.

Väike samm ühe pisikese hiire jaoks võib olla aluseks ilmatult suurele hüppele lennunduses.

On tumedad ajad… kui sa juhtud olema hiir. Inimesed on leiutanud uue seadeldise – mehhaanilise hiirelõksu – ja see on põhjustanud kõigi näriliste põgenemise Ameerikasse, vabaduse maale. Kõigi lahkumise, peale ühe. Kassid valvavad aurulaevu ja Atlandi ookeani ületamine ei ole võimalik. Süngete olude keerises mõistab viimane järelejäänud hiireke, mida tal teha tuleb – õppida lendama!

Illustraator Torben Kuhlmanni leidlik ja toredate detailidega debüütraamat püüab nii suure kui ka väikese lugeja tähelepanu.

Kairi Loogi lastejuttude kogus “Kiludisko” pole ühtegi igavat tegelast, aga kord on majas: on kevad, suvi, sügis ja talv.

Üles astuvad toonekurg ja taliujujad, ärplev ämblik ja ennast kratsiv kuningas. Luukere teeb comeback’i ja haikalapoeg surfab, ringi sibavad kakud ja kärbsed. Tüdinud õpetaja proovib koolist jalga lasta, toimuvad kommiplahvatus ja külmalaine, kilud tantsivad Kaera-Jaani ja tehakse kingitus kõige maiamale.

Neist lugudest leiab äratundmisrõõmu ja igapäevaseid imesid, aga ka soovi muuta meie tänapäevane maailm hubasemaks, mõistlikumaks ja elamisväärsemaks paigaks. Üks on kindel – reeglitele vilistatakse sajaga!

Ekke: „Kas me võiksime mingi looma võtta? Sest kõigil on… Meie tahaksime endale ka ühte väikest loomakest. Ainult et natuke suuremat. Näiteks koera. Võibolla hundikoera või labrakat…”

—–
Lee: “Ema, sa saad ju aru, et see kass seal akna taga vajab sõpra? Sa saad ju aru, et me peame ta lõpuks endale võtma?”
—–
Joosep: “Emps? Emps, kas sa võiksid isaga rääkida? Kas sa võiksid küsida, kas me võiksime endale põdra võtta?”

Laur lebab voodis ega suuda kuidagi magama jääda. Peas tiirlevad aina paha tuju mõtted. Nii küll uni ei tule. Ema soovitab poisil häid mõtteid mõelda ja Laur teeb proovi. Selgub, et kahte mõtet ühtaegu mõelda ei saa. Head mõtted teevad tuju jälle heaks ning rahulikud mõtted toovad ka une. See on huvitav mäng nende mõtetega. Natuke nagu võlumine. Heas kooskõlas pilt ja tekst pakuvad tuge paljudele lastele ja nende vanematele, kes samasuguste argimuredega kimpus.
„Hea tunne“ on juba õige mitmes Kristi Kangilaski autoriraamat, sest nagu ta ise ütleb: „… kirjutada meeldib mulle vaat et niisama palju kui joonistada.“ Koolibri kirjastamisel on temalt varem ilmunud „Kõige õigem“ (2020).

„SIPSIK. Filmi- ja lauluraamat“ on mänguliselt hariv teos filmi- ja muusikahuvilistele lastele. Raamat sisaldab rohkete illustratsioonidega ülevaadet „Sipsiku“ filmi muusika loomisest, kõikide filmis kõlanud laulude noote ja sõnu. Lisaks on Ewert Sundja loonud 3 täiesti uut lastelaulu Leelo Tungla sõnadele, ka need on raamatus olemas!

Raamatuga on kaasas CD plaat, kus on filmis kõlanud laulud ja muusika, uued laulud ning kõikide laulude fonogrammid kaasa laulmiseks.

Seega on sündimas täiesti uus kollektsioon Eesti lastelaule, mis ilmuvad koos nootide, fonogrammide ja helilooja kommentaaridega.