4.-6. klass

Teose tekitaja teeb teatavaks:

Kunagi kooliajal kästi kirjanduse koolitunnis kirjutada kirjatükk, kus kõik käib k-ga. Kirjutades kogesin kirge: koostasin konkreetset kirjutist, kuid kurdudesse kogunes küllaga kõrvalisi kõnekäände, küsimusi – kõik k-ga. Kodus katsusin koolis kirjutamata kirjed kaustikusse kokku koguda. Kukkusin kirjutama kamraadidele, kaaslastele, külalistele – kõik kulges kenasti. Kergeks katsumuseks kujunes kirjutamine kõigi kirjatähtedega, kuid kogemuse kogunedes klappis kõik kokku. Kadusid kahtlused keele kesisest kujundiküllasusest …

Tarvitage teost tujutõstvana.   Tarvi

19. sajandi lõpp.
Ühelt poolt teadus, teiselt poolt võlukunst.
Ühel pool Lumière’ide kinematograaf. Teisel pool Rousby animatograaf.
Siin kuninglik perekond, seal ohtlikud pantvangivõtjad.
Kino saabub linna ja teeb seda ümbritsetuna intriigidest, seiklustest ja salaseltsidest.
Ja selle kõige keskel… tugev ja otsusekindel kangelane? Vapper ja võitmatu uurija?
Ei, selle kõige keskel… on Elio.

Loe katkendit raamatust Rahva Raamatu blogist!

Lilli ei ole enam laps, aga ta pole veel ka teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see kogu aeg on olnud. Tüdrukul on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik…

Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nad on aidanud lõpetada ebainimliku Koleturu tegevuse ja tõestanud oma ustavust 919. üksusele. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata.

Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Kui tühikatku ohvrite arv aina kasvab, hakkab linnas levima paanika. Morrigan mõistab, et temal tuleb leida tühikatkule ravi, isegi kui see seab tema enda – ja kõik Nevermoori elanikud – suuremasse ohtu, kui ta on iial ette kujutanud.

Lõbusad lood üha sekeldustesse sattuvast südist koolipoisist Toomas Linnupojast, tema esimesest suurest armastusest ning suhetest pere, õpetajate ja klassikaaslastega kuuluvad laste- ja noortekirjanduse klassikasse – nende seltsis on mõnusalt aega veetnud mitu põlvkonda eestlasi. Armastatud lastekirjanik Heljo Mänd (1926–2020) kirjutas Toomas Linnupoja lood aastail 1965–1974, ühtede kaante vahel ilmusid need esimest korda aastal 1978.

Eesti lastekirjanduse kullafondi kuuluv raamat „Jutte loomadest“ koosneb kolmest loost „Mäger Urask“, „Ahnuse palk“ ja „Kodus ja metsas“.

Haaravalt kirjutatud põnevad jutustused kirjeldavad loomade elu, nende omavahelisi suhteid ja võitlust ellujäämise eest. Need on lood sõprusest, ahnusest, laiskusest ja töökusest.

Sisaldab aastail 1974–1976 ilmunud kolme raamatukese lugusid hakkajast maapoisist Leopoldist. Kolmanda raamatu eest pälvis autor 1977. aastal Juhan Smuuli nimelise laste- ja noorsookirjanduse preemia.

Jutustuse sari “Leopold”, “Vaatame, mis Leopold veel räägib” ja “Leopold aitab linnameest” räägivad maapoiss Leopoldist, kelle igapäevaste tegevustega antakse edasi meeleolukas pilt maaelust. Teosed sisaldavad olulisi eetilisi tõdesid, kui samas on läbivalt humoorikad.

Väikese tüdruku Anna mängude maailm põimub tegelikkusega. Lihtsad hetked muutuvad tema fantaasiates ootamatult värvikateks. Anna mõtetes ja päevades elustuvad armsalt kummalised tegelased. Kõnelused ja tegemised nendega on humoorikad ja omamoodi.

Need lood on kirjutatud ühtaegu nii väikestele kui suurtele. Siin kajastuvad vaikimisi kolme erineva põlvkonna arusaamad ja ellusuhtumised – tegelasteks väike Anna, ema ja vanaema, aga ka vend, isa ja vanaisa.

Raamatu teeb eriliseks ka selle kujundus ja illustratsioonide paigutus. Kunstnik Jarõna Ilo mustvalged ideede visandid on pikitud teksti vahele ja valmis pildid paigutatud omaette peatükina raamatu lõppu.

Maailm on just selline, millisena me seda ise näeme ja tõlgendame.

Raamat räägib poisist nimega Karl ja tema suveseiklustest maal, vanaisa-vanaema juures. Kuidas Karl koos oma sõpradega leiab metsast valge kitsetalle ning millistesse sekeldustesse see leid neid viib.

Raamatus on palju looduskirjeldusi ja peidetud õpetussõnu laste loodushariduse edendamiseks. Põnevad faktid, muhedad tegelased, vahvad tegevuspaigad ning huumor, mille vanameister Jaan Rannap on põiminud toredaks lastejutuks.