4.-6. klass

Ajakirjas Tiiu kutsusin lugejaid lapsepõlveseiku kirja panema ja ajakirjale saatma. Valisin meenutustest ivasid, voolisin neid ja sobitasin kokku, lisasin oma mälu- ja kujutluspilte. Nõnda sündisid selle raamatu lood, mille aluseks on nii kaheksakümneaastaste kui ka nooremate, kuuekümne ja viiekümne eluaasta künnise ületanud vanaemade meenutused.

Vanaemadest lugejatele pakuvad need lood äratundmisrõõmu, lapselapsed aga saavad neid lugedes kingituseks midagi hoopis hindamatut. Olgu meenutuse taustaks sõjalennuki mürin, esimese inimese kosmoselend, suured ajaloosündmused või rahulik argipäev – vanavanema pajatuse kaudu muutub nii ühe pere kui ka kogu rahva ajalugu lapsele lähedasemaks, arusaadavaks ja värvikaks.

Kogumiku lood sisaldavad Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leiduvaid rahvajutte, mis kannavad endas eesti kultuuripärandit ja traditsioone. Tänuväärne materjal lapsevanematele, vanavanematele, õpetajatele ja teistele, kes tahavad lugude kaudu rääkida lastele elus hakkamasaamisest.

Alati, kui päike loojub, süütab tuletornivahi tütar Milla tule, et hoiatada meresõitjaid karide eest. Ühel tormiööl jääb aga tuli süütamata ja õnnetuseks puruneb karidel laev. Karistuseks saadetakse Milla teenijana tööle Musta Villasse, mille kohta käivad jutud, et seal elab koletis. Tegelikult varjab kaljuserval asuv maja hoopis imelikumat ja imelisemat saladust.

„Milla ja mere lapsed” on muinasjutuline seikluslugu tormiste merede ja mereröövlite maailmast. Meri võib paisata hukatusse, aga olla ka pelgupaigaks. Meri peidab endas sadu saladusi. Seda teab ka rannarahvas, vähemalt Milla, kes pole samuti päris tavaline tüdruk. Tal tuleb võidelda sõpruse ja vabaduse eest ning leida oma koht elus, kus kõigil on õigus olla omamoodi.

Alice kukub küülikuurgu ja avastab sealt Imedemaa, kus loomad mõistavad rääkida, väikesed tüdrukud võivad kasvada ja kahaneda ning miski pole päris nii, nagu esmapilgul näib …

Lewis Carrolli „Alice Imedemaal“ on läbi aegade olnud väga populaarne lasteraamat üle kogu maailma. Sõnamängude, metafooride ja huumoriga rikastatud tekst on juba pikalt pakkunud lugemisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Autor on loonud tõeliselt meeldejäävad tegelaskujud, näiteks Kuningaemand, kes alatihti karjub „Pea maha!“, või Valge Küülik, kes pidevalt kiirustab kuhugi.

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.

Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi. Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.
Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud. Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks.

„Minuga teil juba igav ei hakka!“ ütleb rändrott Krõssu alalõpmata ja tõstab oma terava nina uhkelt pilvede poole. Krõssu, kes raamatus meile eri maailmajagude linde, loomi ja taimi tutvustab, on tegelikult autori alter ego. Tema jalajälgi on täis kõrbed ja metsad, mererannad ja savannid. Lugeja saab tuttavaks huvitavate ja eriskummaliste taimedega ja kõikvõimalike loomadega alates tillukestest putukatest kuni maailma suurimate imetajateni.

Raamat sobib ühtviisi nii suurtele kui väikestele loodusesõpradele ja teadmishimulistele lugejatele. Info on teaduspõhine, kuigi seda esitleb lustakas tegelane. Lugude juures on ka Krõssu õpetlikud küsimused koos vastustega, mis annavad huvitavaid faktiteadmisi.

Lisaks rohketele loodusfotodele seikleb neil lehekülgedel ringi ka Anne Pikkovi joonistatud peategelane.

APPI – puberteet!!! Hirmnaljakas lugu sõprusest ning suureks kasvamise rõõmudest ja muredest.

11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt. Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet.

Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole.

Kümneaastane Della on alati saanud loota oma vanemale õele Sukile. Kui nende ema vangi pandi, oli Dellale toeks Suki. Kui ema uus mees nad enda juurde võttis, oli Dellale toeks Suki. Kui see mees tegi tema kehaga midagi nii kohutavat, et nad pidid tuhatnelja põgenema, oli Dellale toeks Suki. Suki on Della oma hunt – tema kaitsjahunt.

Aga kes kaitseb Sukit? Kui Suki üritab ennast tappa, kukub Della maailm kokku. Seni on Della rasketes olukordades kasutanud vaikimise taktikat, aga võib-olla on nüüd aeg end kuuldavaks teha.

Kimberly Brubaker Bradley jutustab kahest õest, keda seob armastus teineteise vastu ja ühised traumad. See on lugu seksuaalsest väärkohtlemisest, abi otsimisest ja leidmisest.

„Kõik saab korda, kui sa võtme üles leiad. Ja keera kaks tiiru, mitte üks. Kas jääb meelde?“ Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. See on traditsioon. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Kuhu vanaema läks? Miks ta kadus? Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnud … Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid.

Huumorikogumik „Tants pika tüdrukuga“ pakub valikut Mart Juure jutuloomingu paremikust. Lugude tegelasteks on põhiliselt inimesed, ei puudu ka loomad ja muusika. Punase niidina läbib teost autori raugematu usk inimkonna helgesse olevikku.

Raamatut kaunistavad kunstnik Ave Taaveti lõbusad illustratsioonid.

“Värvikas pildigalerii meie igapäevasest elust, vürtsitatud martjuureliku huumoriga.” – Olav Osolin, krimikirjanik