Rohtmets, Indrek. Üks rott läks rändama
„Minuga teil juba igav ei hakka!“ ütleb rändrott Krõssu alalõpmata ja tõstab oma terava nina uhkelt pilvede poole. Krõssu, kes raamatus meile eri maailmajagude linde, loomi ja taimi tutvustab, on tegelikult autori alter ego. Tema jalajälgi on täis kõrbed ja metsad, mererannad ja savannid. Lugeja saab tuttavaks huvitavate ja eriskummaliste taimedega ja kõikvõimalike loomadega alates tillukestest putukatest kuni maailma suurimate imetajateni.
Raamat sobib ühtviisi nii suurtele kui väikestele loodusesõpradele ja teadmishimulistele lugejatele. Info on teaduspõhine, kuigi seda esitleb lustakas tegelane. Lugude juures on ka Krõssu õpetlikud küsimused koos vastustega, mis annavad huvitavaid faktiteadmisi.
Lisaks rohketele loodusfotodele seikleb neil lehekülgedel ringi ka Anne Pikkovi joonistatud peategelane.
4.-6. klass 14.01.2022
APPI – puberteet!!! Hirmnaljakas lugu sõprusest ning suureks kasvamise rõõmudest ja muredest.
Kümneaastane Della on alati saanud loota oma vanemale õele Sukile. Kui nende ema vangi pandi, oli Dellale toeks Suki. Kui ema uus mees nad enda juurde võttis, oli Dellale toeks Suki. Kui see mees tegi tema kehaga midagi nii kohutavat, et nad pidid tuhatnelja põgenema, oli Dellale toeks Suki. Suki on Della oma hunt – tema kaitsjahunt.
„Kõik saab korda, kui sa võtme üles leiad. Ja keera kaks tiiru, mitte üks. Kas jääb meelde?“ Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. See on traditsioon. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Kuhu vanaema läks? Miks ta kadus? Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnud … Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid.
Huumorikogumik „Tants pika tüdrukuga“ pakub valikut Mart Juure jutuloomingu paremikust. Lugude tegelasteks on põhiliselt inimesed, ei puudu ka loomad ja muusika. Punase niidina läbib teost autori raugematu usk inimkonna helgesse olevikku.
Lastele õpetatakse sageli, et valitsus kaitseb meie elu, vabadust ja vara, kuid kas võib olla tõsi, et mõned seadused lubavad teistel inimestel meile tegelikult haiget teha ja meie asju ära võtta? Ühine Ethan ja Emily Tuttlega, kui nad saavad teadmisi vara, piraatide ja röövimise kohta. Oma naabri Fredi abiga peavad kaksikud ära arvama, mida nad saavad teha, et peatada halvad inimesed valitsuses.
Ühel päeval, kui Tiril ja Oliver Ottoga jalutama lähevad, märkavad nad kahtlast kilekotiga meest. Nad otsustavad teda jälitada. Kui mees turuplatsil koti enda kõrval istuva naisega salaja ära vahetab, ei anna uudishimu Tirilile ja Oliverile rahu. Mis neis kottides on ja miks neid salaja vahetatakse?
Käesolevas inimese ja muu looduse suhteid kajastavas raamatus tutvustan meie kalafaunat. Võrreldes sellega, kuidas on rahvapärimuses esindatud linnud ja loomad ning puud ja põõsad, jäävad kalad eluslooduse klassina inimesele kaugeks. Ennast looduse krooniks pidav inimene on tajunud lindudes sugulust, loomadele omistanud iseenese iseloomujooni, otsinud ning leidnud metsa- ja õuepuudelt tuge. Kaladega on teisiti – nemad on veteriigi elanikud, kohastunud eluks teistsuguses keskkonnas.
Saaremaale vanavanematele külla sõitnud poisid Tõnn ja Mats sattuvad vanaisa poolt ettesöödetud interneti artiklit uurides Taani piraadist Kuressaare piiskopilossi jäänud huvitavatele jälgedele, mis lõpuks viivad välja tänapäeva poliitika keerdkäikudeni.