7.-9. klass

Parimad sõbrannad Suze, Nikki, Ani ja Lydia lubavad teineteist alati pealetükkivate kuttide eest kaitsta. Ootamatult reedab Suze sõlmitud pakti ning hakkab üleöö käima kooli eliitmaadleja ja suurima ahistaja Tarkin Shaw’ga. Ent asjad pole nii nagu need näivad. Suze on langenud väljapressimise ohvriks ning peab õigluse nimel võitlema maailmas, kus ohver on alati süüdi.

„Saada pilte” on silmiavav noorteromaan, mis heidab terava pilgu psühholoogilise manipuleerimise, seksuaalse ahistamise, küberkiusamise ja toksilise maskuliinsuse teemadele.

16-aastane Saskia on sunnitud vägivaldse isa eest põgenedes koos ema ja väikevennaga vanaema juurde kolima. Kuid vanaema näägutamise ja õelutsemise peale pageb Saskia lähedalasuvasse soometsa ja kohtab seal salapärast tüdrukut. Too väidab end olevat Saskia tädi Liina, kes uppus just sellesse turbaauku, mille pervel Saskia kükitab… Liina tutvustab Saskiale soometsa ning meelitab ta võlumaailma, kus seiklevad kuningatütred, haldjaprintsid ja kahe peaga lohed ning kus reeturlikkust kohtab sama sagedasti kui üllust ja südameheadust.

Emely alustab 11. klassi väikeses Viivuranna gümnaasiumis. See polnud tema valik, kuid muud teed tal polnud.
Lola avastab kooli jõudes, et tema kuninganna tiitel on ohus. Ja sõjas ning armastuses on teatavasti kõik lubatud.
Mario on kahevahel ja peab otsustama, milline oleks tema tulevikku silmas pidades kõige õigem valik.
Rinaldo tahab head nagu alati, kuid asjad väljuvad kontrolli alt.

Käesolev raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium” esimene osa. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse raskevõitu teemade hulka. Sarja hakkavad kirjutama eri autorid.

Leivavili rukis ning rukkileib on Eestimaal olnud sajandeid olulisel kohal. Leib on püha ning leivategu kätkeb endas kombeid ja uskumusi, millele toetutakse leiva valmistamisel ka tänapäeval. Leivaga seotud rahvatarkused, teadmine, et leiba ei tohi pilduda ega raisata, on kinnistunud meisse. Ainult austava suhtumisega ja eeskujuga on võimalik edasi anda aastasadu vanu traditsioone, olles selle pärandi eest esivanematele tänulikud.

Päikesesüsteemi hämarale äärealale kolinud heidikud, kosmosepiraadid ja vaenulikud tulnukad seavad ohtu sõjad ja sõdimise unustanud inimeste õitsva tulevikuühiskonna.

Noor arvutimängur Paul Möldri, kes on end elukarusselli servale keerutanud, astub vabatahtlikult vastloodud Laevakaitseteenistusse. Relvaga, kuid ilma suurema väljaõppeta astub Paul kosmosepimeduses ja Pluuto hämaral pinnal vastu kõigile, kes inimkonna rahu ähvardavad.

Tegemist on Eesti ühe juhtiva ulmeautori Maniakkide Tänava üheksanda romaaniga.

„Väikesed võililled“ on kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926–2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu.

Raamat ilmus esimest korda aastal 1983, aasta hiljem sai Heljo Mänd selle eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse valdkonnas. Käesolevast trükist leiab ka 52 nõukogude ajal välja jäetud lugu ja hulga fotosid autori perekonnaalbumist.

Jõhker ja ilus, toores ja vankumatu – ma jumaldasin seda raamatut. – Emily Suvada
Meile öeldi, et järgige reegleid ja püsige elus.
Nad lubasid, et aitavad meid.

Sellest, kui Raxteri tüdrukutekool karantiini pandi, on möödunud poolteist aastat. Sellest, kui Mürk välja lõi ja Hetty elu pea peale pööras.

Algul surid üksteise järel õpetajad. Siis hakkasid nakatuma õpilased ja nende kehad muutusid veidraks ja võõraks. Nüüd, ülejäänud maailmast ära lõigatud ja oma saarekodus iseenese hooleks jäetud, ei söanda tüdrukud minna teisele poole kooli ümbritsevat tara, kus Mürk on muutnud metsa metsikuks ja ohtlikuks. Nad ootavad lubatud ravi, sellal kui Mürk imbub kõigesse.

Robert A. Monroe raamatud on kehaväliste kogemuste uurimise klassika. Teises raamatus räägib ta oma uskumatutest aja- ja ruumivälistest rännakutest. Toetudes kümmekonna aasta pikkusele uuringule psühholoogia ja psüühika vallas, esitleb ta uut ja põnevat teekonda, et avastada füüsilise maailma üleseid kogemusi. See raamat pakub avaramat lähenemist teadvuse olemusele ja meeleliste kogemuste lõpmatuna tunduvatele võimalustele, sellele, mis peitub inimeseks olemises.
Robert A. Monroe on rahvusvaheliselt tuntud kui Monroe instituudi asutaja ja selle kauaaegne juht. Instituut on saanud kuulsaks oma uuringutega helilainete eri vormide mõjust inimese ajutegevusele.

Hanneli on noor lootustandev pianist. Pärast traagilist õnnetust, mille tagajärjel sureb tüdruku ema ja isa otsustab kolida väikesesse Tuhakõrve linnakesse, tundub Hannelile, et ta on pidanud loobuma kõigest. Seetõttu otsustab ta loobuda ka muusikast. Läbi isiklike väljakutsete, eneseleidmise ja traumast tasapisi ülesaamise hakkab Hanneli märkama enda ümber teisi, kes abi vajavad, ja leiab uuesti tee muusika juurde.

Merilin Paas-Loeza noorteromaan „Mida silmad ei näe“ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel ühe kahest välja antud III kohast.