Dodge Mapes, Mary Elisabeth. Hõbeuisud
Paljudesse keeltesse tõlgitud ja Prantsuse Akadeemia auhinna pälvinud „Hõbeuisud“ on lihtne siiras lugu 1840. aastate Hollandist. Hans ja Gretel, vaese Brinkerite perekonna lapsed, unistavad aasta suurima uisutamisvõistluse võidust ja imelisest auhinnast – hõbeuiskudest.
Ajastuomaselt on jutustus sentimentaalne, rõhutades voorust, väärikust, töökust ja lahkust. Tänapäeva lugejale teeb „Hõbeuisud“ huvitavaks enam kui 150 aasta tagune vaatepunkt ning põiked Hollandi ajalukku ja igapäevaellu, nagu M. M. Dodge seda ameeriklastele tutvustada tahtis.
7.-9. klass 30.01.2025
Gratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.
See lugu räägib julgusest. Gümnasistist peategelane Maarja ilmutab seda enese tundma ja tunnustama õppimise teekonnal. Kui kauane sõprus ootamatult vankuma lööb ja kodu pole enam pelgupaik, kui vanad vundamendid murenevad, aga uusi, millele toetuda, pole veel jalge all, otsustab Maarja astuda meeleheitliku sammu.
Kevadeootust võib linnumaailmas märgata juba veebruaris, kui mõni tihane, musträstas või kodukakk hoogsamalt laulma hakkab. Tõeline kevadekuulutaja on paljude inimeste jaoks siiski esimene koduaias nähtud kuldnokk. Pärast kuldnokkade saabumist muutub koduümbruse linnuelu päevaga lärmakamaks ja värvikamaks, viimased sulelised jõuavad lõunamaalt kohale alles mai keskel.
„Näeme veel, Simon!“ on vaimukas ja huumoriküllane, ent samas traagiline noorsoojutustus viieteistaastasest Uus-Meremaa poisist Simonist, kes põeb rasket haigust. Tema lihased muutuvad järjest nõrgemaks ja ta saab liikuda vaid ratastoolis. Simonile ei meeldi, kui talle kaasa tuntakse või teda haletsetakse. Ta käib tavalises koolis, võtab osa oma sõprade tavalistest mängudest ja vaatab irvitades pealt nende kannatusi kehalise kasvatuse tunnis. Ent ta kaaslaste elu on nagu miiniväli, kus iga väikseimgi seik võib neile järsku meenutada, et varsti Simonit ei ole …
See illustreeritud teejuht UFOde ajaloo üksikasjadesse kirjeldab kõigi aegade kuulsamaid juhtumeid ning edastab legendide taustal infot tulnukate kohta. Huvitav lugemine nii teadmishimulistele lastele kui täiskasvanutele.
„Veetsin suurema osa oma elust matemaatikast aru saamata, ja nüüd ei saa ma aru, milles probleem oli.”
Raamatu „Me olime valetajad” eellugu viib lugejad ühte teise suvesse, ühe teise põlvkonna loo ja saladuste juurde, mis jäävad kummitama veel aastakümneteks.
Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid ürgsortsidele peaaegu kohustuslik. Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.
On aasta 1846 Iirimaal. Nell on saanud köögitüdruku töökoha mõisa, mida nimetatakse Suureks Majaks. Peagi on ta oma pere ainus toitja, sest kogu Iirimaa kartulisaak läheb hukka. Rikkaid see ei puuduta, kuid vaestel on valida näljasurma ja maalt lahkumise vahel.