7.-9. klass

Kuluta õppimisele VÄHEM AEGA ja saavuta PAREMAD TULEMUSED.

Leia vastused järgmistele küsimustele.

• Mida täpselt teha, kui on vaja kontrolltööks õppida?

• Kuidas fakte kiiremini meelde jätta?

• Kuidas aega paremini planeerida?

• Kuidas õppida paremini keskenduma?

• Kuidas ennast õppima motiveerida?

Armastus on kõige ilusam ja tugevam tunne, mida inimene saab kogeda. Armastus loob sügava emotsionaalse sideme, mis ühendab inimesi ja toob südamesse soojust. See on tunne, mis paneb südame kiiremini põksuma ja teeb meid õnnelikuks.

Armastus on nagu päikesekiir, mis tungib meie hinge sügavatesse nurkadesse ja valgustab meie varjatud küljed. See inspireerib meid olema paremad inimesed, sest soovime oma armastatule parimat.

Kui armastame, oleme valmis tegema suuri ohvreid, ületades oma hirmud ja ebakindlused. Armastus näitab meile, et me suudame palju rohkem, kui me ise arvame. Armastades ja olles armastatud, õpime tundma iseennast ja maailma sügavamal tasandil.

See praktiline, kergesti mõistetav ja humoorikas raamat aitab teismelistel kohaneda ühe suurima elumuutusega. Päevad pole häbiasi. Kuupuhastus on eluline teema, millest peaks saama rääkida ilma piinlikkust tundmata nii sõpradega, kodus kui ka koolis. Raamat vastab kõigile olulistele küsimustele, mis võivad tüdrukutel seoses päevadega tekkida. Kuid see raamat on oluline lugemisvara ka poistele, kuna päevad puudutavad tegelikult neidki.

Raamatu autor Anna Roy on ämmaemand, kirjanik ja saatejuht. Ta puutub oma igapäevatöös kokku nii menstruatsiooniga seotud rõõmude kui muredega. Just oma patsientide esitatud küsimustele toetudes ongi ta selle raamatu koostanud.

Mõtlen mõnikord: kui vana peaks inimene õieti olema, et mitte nukrutseda? Et olla kord juba päris õnnelik. Jäädavalt. Alatiseks. Nii õnnelik, et isegi õnnetus ei tee õnnetuks?

Sellise mõtisklusega algab Silvia Rannamaa noorteromaan „Kasuema”, mis on järg armastatud jutustusele „Kadri”. Päevikuvormis kirjutatud romaanis avaneb lugejale tõepärane ja ilustamata vaade noore tütarlapse mõtte- ja tundemaailma, ning kuigi raamatu tegevuslik leiab aset 1960ndatel aastatel, on teoses käsitletud teemad endiselt aja- ja kohaülesed.

Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkamäele jõudis.

Tiuhkamäe oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei mäletanud enam, mille pärast, aga niimoodi oli see alati olnud.
Tallinnas on sume augustiõhtu ja Sara läheb sõpradega pidutsema. Vähem kui nelikümmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkamäel, madalal ja ilmetul künkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.
Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.
Ta ei ole kunagi kuulnud sõna „tiuhka”.

Paljudesse keeltesse tõlgitud ja Prantsuse Akadeemia auhinna pälvinud „Hõbeuisud“ on lihtne siiras lugu 1840. aastate Hollandist. Hans ja Gretel, vaese Brinkerite perekonna lapsed, unistavad aasta suurima uisutamisvõistluse võidust ja imelisest auhinnast – hõbeuiskudest.

Ajastuomaselt on jutustus sentimentaalne, rõhutades voorust, väärikust, töökust ja lahkust. Tänapäeva lugejale teeb „Hõbeuisud“ huvitavaks enam kui 150 aasta tagune vaatepunkt ning põiked Hollandi ajalukku ja igapäevaellu, nagu M. M. Dodge seda ameeriklastele tutvustada tahtis.

Gratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.

„Grathelia. Me jäime ellu” on ulmeline noorte romaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus ühel koloniseeritaval planeedil.

Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.

See lugu räägib julgusest. Gümnasistist peategelane Maarja ilmutab seda enese tundma ja tunnustama õppimise teekonnal. Kui kauane sõprus ootamatult vankuma lööb ja kodu pole enam pelgupaik, kui vanad vundamendid murenevad, aga uusi, millele toetuda, pole veel jalge all, otsustab Maarja astuda meeleheitliku sammu.

Osvalds Zebrise romaan „Maarja“ kõneleb värskete gümnaasiumiõpilaste elust ja identiteedi leidmisest. Koolis kohtuvad noored, kellel on erinev elukogemus ja arusaam oma kohast maailmas. Me kõik otsime vastuseid sarnastele küsimustele, kuid iga põlvkonna väljakutsed ja katsumused on uued.

Kevadeootust võib linnumaailmas märgata juba veebruaris, kui mõni tihane, musträstas või kodukakk hoogsamalt laulma hakkab. Tõeline kevadekuulutaja on paljude inimeste jaoks siiski esimene koduaias nähtud kuldnokk. Pärast kuldnokkade saabumist muutub koduümbruse linnuelu päevaga lärmakamaks ja värvikamaks, viimased sulelised jõuavad lõunamaalt kohale alles mai keskel.

See raamat on mõeldud lugemiseks nii maa- kui linnainimesele. Tutvuda saab kolmekümne tavalisema aialinnuga.

Raamatust saad teada: