4.-6. klass

Aadam ise on täiesti tavaline poiss, ent tema sugulased on viimne kui üks üsna pentsikud. Näiteks on tal suguvõsas kaksikõed Kant ja Nurk, kellest ühel on pea neljakandiline ja teisel kolmnurkne; tudengineiu Gea, kelle ilusatesse silmadesse armub kärbes; ning vanatädi Aime, kes kannab kaelas norskavat medaljoni. Veel on seal üks vürst, üks kindral ja üks sugulane on isegi siga. Kõigist nendest tüüpidest see raamat räägibki. Loe ja veendu ise!

Sul on tuba täis mänguasju, armastavad vanemad, rohkem kui üks paar jalatseid ja sa käid igal aastal puhkusereisil: sa arvad, et see kõik on täiesti normaalne?

Saksamaal, Austrias ja Šveitsis võib see tervel hulgal lastel nii olla. Aga milline näeb olukord välja siis, kui me kogu maailma lapsed luubi alla võtame? Tahad sa teada, kus ja kuidas nad elavad ning kui paljud neist lugeda oskavad või töötama peavad? Siis loe seda raamatut. Sa üllatud, olen selles kindel!

Metsavaht Kirep päästab laant laastava tulekahju käest väikese rebasekutsika ning võtab ta koju kaasa. Metsavahi poeg Ats pole elu sees nii põnevat looma nii lähedalt näinud ning rebasega tegelemisest saab tema lapsepõlve üks meeldejäävamaid tegelasi.

Ats annab rebasele nimeks Mossa ning õpetab talle aegamisi kõike, mida üks tubli loomkaaslane oskama peaks – koeraga mängimist, keti otsas jalutamist, koos metsas käimist. Metsloom jääb loomulikult alati metsloomaks, ent rebane Mossa muutub tasapisi siiski üha rohkem ka kodulooma moodi. Isegi vabaks saades ei taha ta enam kaua metsas olla – kodus ootavad ju toit ja oma pesakoht, sõbrad Ats ja koer Piitsu samuti.

Üheteistkümneaastase Felix Twaini elu keerleb number kahe ümber.

Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa.

Asi on nii hulluks läinud, et Felixit hakkab ähvardama koolist väljaviskamise oht, sest direktor ei jaksa enam elu Felixi uskumatult keeruliste reeglite järgi seada. Ja siis saabub Charlie Pye ning keerab Felixi elu pea peale!

APPI – puberteet!!! Hirmnaljakas lugu sõprusest ning suureks kasvamise rõõmudest ja muredest.

11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt. Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet.

Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole.

See illustreeritud raamat on „Lottie“-sarja esimene raamat.

Veealuses maailmas näkkide kodus liigub aeg omaenda pikaldases tempos. Kas tõesti võib olla lootust, et aastaid tagasi metsajärve sumatanud ja kaotsi jäänud poisike on elus? Kratitüdruk Krata on selles igatahes veendunud!

Kuidas aga näkkide juurde pääseda, et kadunud sõber üles otsida? Ehk aitaks hõbesõrmus? Või veest välja astunud valge hobune? Vahest õnnestub vetevaimude juurde pääseda hoopis järvelehmade kannul? Igatahes tuleb järve ääres alati valmis olla selleks, et iga eriskummaline olend või ese võib olla näkk. Seni pole Kratal näkanud, aga ehk veab homme? Või ülehomme?

Pildid on raamatusse joonistanud Piia Maiste.

„Pax. Teekond koju“ on auhindadega pärjatud menukirjaniku Sara Pennypackeri kauaoodatud järg romaanile „Pax”.
On möödunud aasta sellest, kui Peter ja tema rebane Pax teineteist viimati nägid. Kunagised lahutamatud kaaslased elavad nüüd väga erinevat elu. Pax ja tema kaaslane Särts on ilmale toonud pesakonna kutsikaid, keda nad selles ohtlikus maailmas kaitsma peavad. Samal ajal aga lahkub sõja järel orvuks jäänud ning süütundest ja üksindusest räsitud Peter oma uuest kodust Vola juures, et ühineda Noorte Veesõdalastega, kelle sihiks on tervendada veekogud ja maa sõja tekitatud armidest. Kui üks Paxi kutsikatest raskesti haigestub, pöördub Pax ainsa inimese poole, keda ta usaldab. Ja ükskõik, kuidas Peter ka ei püüa oma murtud südant kalgistada, leiab armastus ikkagi sissepääsu. Nüüd asuvad poiss ja rebane taas teekonnale kodu, tervenemise – ja teineteise poole.

Ajakirjas Tiiu kutsusin lugejaid lapsepõlveseiku kirja panema ja ajakirjale saatma. Valisin meenutustest ivasid, voolisin neid ja sobitasin kokku, lisasin oma mälu- ja kujutluspilte. Nõnda sündisid selle raamatu lood, mille aluseks on nii kaheksakümneaastaste kui ka nooremate, kuuekümne ja viiekümne eluaasta künnise ületanud vanaemade meenutused.

Vanaemadest lugejatele pakuvad need lood äratundmisrõõmu, lapselapsed aga saavad neid lugedes kingituseks midagi hoopis hindamatut. Olgu meenutuse taustaks sõjalennuki mürin, esimese inimese kosmoselend, suured ajaloosündmused või rahulik argipäev – vanavanema pajatuse kaudu muutub nii ühe pere kui ka kogu rahva ajalugu lapsele lähedasemaks, arusaadavaks ja värvikaks.

Kogumiku lood sisaldavad Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leiduvaid rahvajutte, mis kannavad endas eesti kultuuripärandit ja traditsioone. Tänuväärne materjal lapsevanematele, vanavanematele, õpetajatele ja teistele, kes tahavad lugude kaudu rääkida lastele elus hakkamasaamisest.

Alati, kui päike loojub, süütab tuletornivahi tütar Milla tule, et hoiatada meresõitjaid karide eest. Ühel tormiööl jääb aga tuli süütamata ja õnnetuseks puruneb karidel laev. Karistuseks saadetakse Milla teenijana tööle Musta Villasse, mille kohta käivad jutud, et seal elab koletis. Tegelikult varjab kaljuserval asuv maja hoopis imelikumat ja imelisemat saladust.

„Milla ja mere lapsed” on muinasjutuline seikluslugu tormiste merede ja mereröövlite maailmast. Meri võib paisata hukatusse, aga olla ka pelgupaigaks. Meri peidab endas sadu saladusi. Seda teab ka rannarahvas, vähemalt Milla, kes pole samuti päris tavaline tüdruk. Tal tuleb võidelda sõpruse ja vabaduse eest ning leida oma koht elus, kus kõigil on õigus olla omamoodi.